Põhiteave molübdeenisulamite kohta

Molübdeensulamid on mitte{0}}raudmetallisulamid, mis koosnevad mitteväärismetallist molübdeenist ja muude elementide lisamisest. Peamised legeerivad elemendid on titaan, tsirkoonium, hafnium, volfram ja haruldased muldmetallid. Titaan, tsirkoonium ja hafnium mitte ainult ei tugevda molübdeenisulamitele tahket lahust, säilitades nende madalal temperatuuril -plastilisuse, vaid moodustavad ka stabiilseid hajutatud karbiidifaase, parandades sulami tugevust ja rekristalliseerimistemperatuuri. Molübdeenisulamitel on hea soojus- ja elektrijuhtivus ning madal soojuspaisumistegur. Neil on kõrgel temperatuuril (1100–1650 kraadi) kõrge tugevus ja neid on lihtsam töödelda kui volframit.

Molübdeenisulamitel on ka kõrge tihedus, kõrge sulamistemperatuur, madal aururõhk, madal soojuspaisumine ning suurem soojustugevus, sitkus ja korrosioonikindlus. Neid saab kasutada võrkude ja anoodidena elektrontorudes, elektriliste valgusallikate tugimaterjalidena ning stants-valu- ja ekstrusioonistantside ning kosmoseaparaadi komponentidena. Molübdeenisulamite väljatöötamist piirab aga nende madalal temperatuuril esinev haprus ja keevisõmbluse rabedus ning vastuvõtlikkus oksüdatsioonile kõrgel-temperatuuril (st halb oksüdatsioonikindlus).

Tööstuslikult toodetud molübdeensulamid hõlmavad molübdeeni-titaani-tsirkooniumisulameid, molübdeeni-volframisulme ja molübdeeni-haruldasi muldmetallide sulameid, kusjuures esimest tüüpi kasutatakse kõige laialdasemalt. Legeerivate elementide põhjal võib molübdeenisulameid liigitada kahekomponentseteks molübdeenisulamiteks, mitme -elemendiga molübdeenisulamiteks, legeeritud molübdeenisulamiteks ja haruldaste muldmetallide molübdeenisulamiteks. Tugevdamise tüübi järgi võib need liigitada tahke lahusega tugevdatud sulamiteks, dispersiooniga tugevdatud sulamiteks, dopinguga tugevdatud sulamiteks ja elementide kombinatsiooniga tugevdatud sulamiteks.

Peamised molübdeenisulamite tugevdamise meetodid on tahkelahuse tugevdamine, sademega tugevdamine ja töökarastamine. Plastitöötlemise abil saab toota molübdeenisulamist plaate, ribasid, kilesid, torusid, vardaid, juhtmeid ja profiile, mis võivad samuti parandada nende tugevust ja plastilisust madalal temperatuuril{1}}.

Tulekindlatest metallidest on molübdeenil ja selle sulamitel hea soojus- ja elektrijuhtivus ning madal soojuspaisumistegur (sarnaselt elektrontorudes kasutatava klaasi omaga). Samuti on neil kõrge tugevus kõrgel temperatuuril (1100–1650 kraadi) ja neid on lihtsam töödelda kui volframit. Seetõttu kasutatakse neid elektrontorude (võrgud ja anoodid), elektriliste valgusallikate (tugimaterjalid), metallitöötlemistööriistade (survevalu- ja ekstrusioonistantsid ning perforeeritud tornid) ja kosmosetööstuses. Molübdeen on vastupidav sulaklaasi korrosioonile ja selle oksiidid ei saasta klaasi. Alates 1943. aastast on molübdeeni kasutatud klaasitööstuses kütteelektroodidena. Mo-30W sulamit, millel on suurepärane vastupidavus sulatsingi korrosioonile, on edukalt kasutatud tsingi sulatustööstuses. Molübdeeni kasutatakse ka selliste komponentide valmistamisel nagu soojusvahetid ja ventiilid väävelhappe tootmisel.